Jagatud kommentaarid: tehnoloogia, poliitika ja raha ristteelt

Kas peaks midagi ütlema?

Piebalgsiga ühel lainel, uus tööstusrevolutsioon tulemas

Veidi aega tagasi kirjutasin sellest, kui tähtis on hakata tegelema energia-ökosüsteemide alase kompetentsi arendamisega Eestis. Ma ei ole mingi pioneer selles valdkonnas, ometi on mul hea meel, et teema on piisavalt oluline, et tõusta ka kõige tähtsamate otsustajate To-Do listidesse. Vähemalt Euroopas ja USAs.

Postimees kirjutab, et energiavolinik Piebalgs ennustab uut tööstusrevolutsiooni. Tema arvates on see kolmas. Merrill Lynch pakub, et see võiks olla kuues ja annab täpsema ülevaate tuleva revolutsiooni sisust. Carlota Perez on ilmselt õnnelik :)

Filed under: Makro, Poliitika

Veelkord esitluse olulisusest

Nii kaua, kui slow life ei ole muutunud uueks valitsevaks paradigmaks, on meil endiselt kõigil väga kiire ja olulisi otsustusi tuleb teha esmamulje pealt. Sealhulgas ka ärilisi otsustusi. Seega, tuleb veel ja veel korrata seda, kui oluline on enda äri normaalselt ja mõjuvalt esitleda, kasutades selleks olemasolevaid esitlustarkvarasid. Praktiliselt kõik ArcticEveningul end esitlenud startupid oleks jätnud parema mulje, kui nad oleks viitsinud oma esitlusele rõhku pöörata.

Jeff Bonforte jagab taaskord mõned olulised näpunäited, kuidas esitlusi teha. Kuid minu arust ei ole probleem mitte selles, et me ei teaks või me ei leiaks juhendeid, kuidas häid esitlusi teha, vaid selles, et meil ei ole oma esitluse timmimiseks aega. Seega tuleb olla nutikas ja kasutada tarkvara, mis võimaldaks aega säästes teha kenamaid esitlusi.

Jah, Keynote’i on kiidetud. Mina aga kiidaks siinkohal hoopis Sliderocketit. Oma viimased esitlused olen teinud just seda tarkvara kasutades ja mul on tunne, et olen saanud sama tööga kiiremini valmis ja ka vaatajatele on tundunud esitlused huvitavamad.

Filed under: Märkimata

Arengufondi saatusest eelarve kärpe taustal

Ilmsesti paljud, kes igapäevaselt töötavad innovatsioonivaldkonnas, panid eelarve kärpete loetelus tähele rida, mis viitas, et koalitsioon teeb ettepaneku muuta Arengufondi senist staatust ja liita see EASiga. Oleks vist äärmiselt ennatlik pidada seda ettepanekut hinnanguks Arengufondi tööle. Ometi, kui ettepanek on laual, on natuke võimalik teemat laiendada ja arutleda sellise käigu üle.

Arengufondi on tihti võrreldud Soome Sitraga. Siiski ei ole Sitra mudel ainuke viis, kuidas riikliku riskikapitali on jagatud. Kui Arengufond liita EASiga, siis sarnaneb see väga nt. Enterprise Ireland’iga, kus samuti on koos nii otsetoetused, kui riskikapital. Ilmsesti on see üks täiesti adekvaatne lahendus.

Samas otsetoetuste jagamine on oma loomult pisut teistsugune tegevus, kui finantsinstrumentide abil ettevõtluse arendamine. Seetõttu tasuks kaaluda võibolla hoopis Arengufondi ja Kredexi sümbioosi. Asi on selles, et Kredexil on finantsinstrumentide kasutamise kogemused, mis on riskikapitali meetmete loogikale lähedasemad, kui EASi kogemused otsetoetuste valdkonnas. Piltlikult väljendudes, üks asutus on soovinud, et ettevõtja saadud raha koos intressidega tagasi maksaks, teine aga on hoolitsenud selle eest, et jagatud raha kulutataks bürokraatlikult korrektselt (võib ju ka lugeda: eesmärgipäraselt).

Otsetoetuste ja finantsinstrumentide eraldamine eri juhtimise alla on samuti üks läbiproovitud praktika Euroopas. Näitesk Euroopa Komisjoni ettevõtluse tugirahad jagunevad laias laastus kaheks: finantsinstrumentideks ja otsetoetusteks. Esimestega tegelevad EIB ja EIF, (laenud, garantiid ja riskikapital). Otsetoetusi pakuvad aga väga erinevad spetsiifilised programmid või fondid (7. raamprogramm, sotsiaalfond, regionaalarengufond jt). 

Samas Arengufondil on ka teine funktsioon: arenguseire. Oma sisu pooles ei sobi see ei EASi ega ka Kredexi profiiliga. Kuidas selle funktsiooni jätkusuutlikkus tagada ümberkorralduste tuhinas, on tänasel päeval ilmsesti veel keeruline öelda. Saab sellest siis EASi osakond, Kredexi analüüsi üksus või hoopis iseseisev instituut – kes teab…

Disclaimer: oma töökoha tõttu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis ei ole mul võimalik anda hinnangut Arengufondi riskikapitali- ega seirealasele tööle. 

Filed under: Poliitika, Riskikapital

Tee neegrile külma – kommentaar globaalsetest majandustrendidest

Davosi majandusfoorumil esitatletud maailmamajanduse väljavaated ei külva just erilist optimismi. Probleem ei ole mitte niivõrd selles, et maailmas ei ole “raha”, vaid ka selles, et hetkel ei ole ka “raha” kuskile panna ehk siis on oluliselt vähenenud raha nõudlus. Maailmamajandust haaranud pandeemia on sügavam, kui tahame tunnistada. 
Kui nüüd vaadata seniseid majanduse kokkutõmbumisi viimase kolmekümne aasta jooksul, siis võiks ennustada, et üleüldine elustandard arenenud maades ilmselt järgmise 4-6 aasta jooksul pigem halveneb (kui elustandardit mõõta tarbimise monetaarse mahu või tarbijakonjunktuuri järgi), kas ta aga pärast seda tõusma hakkab, sõltub paljuski sellest milliseks kujuneb õhtumaade võime globaalsetes väärtusahelates uusi väärtusi luua.
 
Vanadel tarbimisveduritel aur väljas

Raha ei ole asi iseeneses, vaid väärtuse nominaator. Võib lihtsustatult öelda, et hetkel on makrotasandil probleeme sellega, et senised tarbimisväärtused (nagu näiteks tippkvaliteediga kodu, tippelektroonika, tippautod) ei ole praegust majanduskasvu vedanud suurte turgude (USA, L-Eur, Jaapan) keskmise tarbija silmis enam atraktiivsed. Tarbijate senine väärtusjanu on nendes segmentides kas kustutatud või ei ole tarbija enam valmis oma tuleviku finantsilist vabadust tänaste tahtmiste nimel ohverdama.
 
Üks makrostsenaarium näeb ette, et samu tarbimisväärtuseid võiks ihaldada uued juhtivad tarbimisturud (Hiina, India, Brasiilia, Aafrika). Selle stsenaariumi eelduseks on see, et inimeste väärtusihalused on üle maailma universaalsed. Võimalik, et globaalse massikultuuri mõjul on sellise eelduse püstitamisel ka teatud alus, kuid selles ei saa olla ülemäära kindel.
 
Aga, kui siiski võtta aluseks, et keskmise hindu unistuseks on siiski oma koju saada samuti PC ja LCD-teler ning osta uus Skoda Fabia, siis kas õhtumaadel on midagi selle teadmisega peale hakata?
Asi on nimelt selles, et nende põhiväärtuste loomise kontroll ei ole enam ammu õhtumaade kätes. Me ei loo olulist lisaväärtust neile nende põhiväärtuste loomisel. 
Kui kauaks jätkub kiiretel arenejatel energiat?
Siiski, kui see stsenaarium käivitub, jälgivad hommikumaad üldiselt sama mustrit ja jõuavad samasse kriisi, kuhu õhtumaad nüüd selle sajandi hakul on tuhisenud. Kuid märgatavalt kiiremini. Probleemi põhjus on nimelt tarbimisühiku tekkeprotsessis. On üks nähtus, mida sellest tekkevalemist on võimatu eraldada ja see on energia. 
 
Võiks öelda, et hommikumaade senise majandusliku edu taga on olnud tohutult suurel määral taastuva energia kasutamine tootmistsüklis. Ma ei pea silmas siin tuulikuid, vaid inimesi. Inimeste energiaefektiivsus ja reproduktsiooni võime on hommikumaades olnud (kordades?) suurem, kui õhtumaades. Kausi riisi eest teeb hindu oluliselt rohkem “kasulikku tööd”, kui sakslane. Juhul, kui aga käivitub eelkirjeldatud stsenaarium, peaks hommikumaade inimeste energiaefektiivsus hakkama langema. Keskmise hindu nõudmised sama hulga kasuliku töö eest kasvavad, näiteks kahe kausi riisini.
 
Sellega jõuavad nad sama probleemini, mille ees seisavad täna õhtumaad – kuidas samase hulga kasuliku töö tegemiseks kasutada enam isetekkelist ja taastuvat energiat? Siit me jõuamegi nö. 6nda tööstusrevolutsioonini. Õhtumaade üks šanss on olla valmis rahuldama hommikumaade kasvavat energianälga taastuvate ja isetekkeliste energia ning energia-ökosüsteemide lahenduste järele.  
 
Taandades nüüd kogu selle abstraktse arutelu meid lähemalt puudutavasse konteksti, oleks erakordselt lühinägelik rääkida Eesti puhul vajadusest “võidelda välja oma kohta iPodi tootmise tarneahelas”, veel vääram oleks endiselt klammerduda Eesti Nokia otsimise odüseiasse. Miks me peaks õhutama inimesi kaasa minema matuserongiga? Palju olulisem oleks juba praegu genereerida energia-ökosüsteemide alast võimekust. Ausalt öeldes, alustuseks oleks hea seegi, kui hakkaksime mõtlema, kuidas Keenias ja Kambodjas saaksid inimesed lihtsamini puhast vett ja tube jahutada. Seega üleskutse – tee neegrile külma – ei ole kantud mitte rassistlikust hoiakust, vaid soovist jagada nendega seda, mida meil on palju, aga neil vähe.
 

Filed under: Makro, Poliitika , ,

ArcticEvening, segased tunded

Eilne Soome-Eesti startuppide ühisskeene Von Krahlis täitis mind kahesuguste tunnetega. Positiivse laengu andis kohale ilmunud mass ja tohutu huvi säärast tüüpi seltsimisürituste vastu. Teisalt jällegi esitletud ideed tekitasid küsimuse, et kas see ongi meie startuppide tase või pelgavad vähegi asisemad (ja ASIsemad) tehnostartupid tulla ennast esitlema.

Kui viimane peaks olema tõsi, siis peab Sten veel meie külarahvale selgitama, miks tehnoloogiaettevõtetesse on vaja evangeliste.

Filed under: IT, startup ,

Väljakutsed 2009-2013

avaldatud 10-10-2008

Arengufondi juhid on omapoolt välja toonud Eesti majanduse ees seisvad väljakutsed, millest olulisemad on haridusbaasi kvaliteedi tõstmine, ekspordile orienteeritus, struktuurimuutused ja riskikapitalituru elavdamine.

Üldiselt tuleb nõustuda nende punktidega, kuid kohati tunduvad need veidi üldsõnalised ja ilma selge ajahorisondita ning kipuvad jääma üldiseks „strateegiliseks sõnavahuks“. Kui ma mõtlesin eelseisvale neljale aastale, siis ma näen järgmisi olulisi väljakutseid ettevõtjate ees:

Koduturu redefineerimine
Koduturg tuleb kiiresti ümber defineerida. Eesti ettevõtja koduturg on kogu Euroopa Liit. Selleks, et koduturg ümber defineerida, tuleb märgatavalt enam tähelepanu pöörata globaalsetele äriuuringutele (Global Business Intelligence), EL turgude monitooringule ning globaalsele võrgustumisele. Võiks öelda, et riiklikult tuleks toetada äriturismi - nii sissetulevat kui väljaminevat. 
 
Väärtusahelas ümberpositsioneerimine
Midagi ei ole teha, meil tuleb globaalsetes väärtusahelates end nihutama hakata, sest nagu justiitsminister Lang teravalt märkis: kangaketramise aeg on jäädavalt läbi. See tähendab, et me peame oluliselt tõstma võimekust analüüsida äri läbi „väärtusahelate“-prillide. Kui vaja tuleb väärtusahelaid muuta või lõhkuda. Tuleb kaaluda milliseid ärimudeleid millises väärtusahela lõigus kõige otstarbekam on kasutada. Ning, ärge saage valesti aru, ma ei räägi jälle sellest, et „liigume väärtusahelas suuremat lisaväärtust toovatele lõikudele“ – see on võimalik, kuid igas lõigus on võimalik korraldada „väike revolutsioon“ ning on ka võimalik murda traditsiooniline väärtusahel. Kaaluma peab kõiki võimalusi.
 
Efektiivsuse kasv
Meie efektiivsus peab olulise arenguhüppe läbi tegema. Lollusi ja laisklemist ei saa enam kinni maksta. See tähendab hoogsat klasterdumist ja ressursside jagamist. Üha enam kuuleme mõistet „shared services“. Kuid see tähendab ka ökonoomikat ja paremat planeerimistööd ning automatiseerimist, tulemustele orienteeritust ning täpsemat finantsjuhtimist ning „kõva“ projektijuhtimist.
 
Orienteerumine pikale perspektiivile
Ilmsesti on aru saadav, et kiiresti saab ainult SMS-laenu. Tegelik majandusedu baseerub pikaajalisel perspektiivil. See tähendab kõigil tasanditel üha enam tegelemist tulevikuseirega ning uurimis- ja arendustöö investeeringute kasvu. Pikaajaline perspektiiv tähendab investeerimist inimestesse ja firmasisese sotsiaalse kapitali kasvatamisse. Kuid see tähendab ka intellektuaalse kapitali haldusvõimekuse kasvatamist ning oskust kaasata „pikaajalist raha“.
 
Orienteerumine kiirele kasvule
Kes kiirelt ei kasva, sureb noorelt. Loodusseadused. See tähendab seda, et ei ole meil aega oodata. Edu kriteeriumiks on kiire time2market, mis tähendab suhteliselt intensiivset tööd prototüüpimisega ning paindlikku tootmisprotseduuri. Kiire kasv vajab globaalse haardega management’i ning, mis vast kõige olulisem, oskust kaasata kasvu raha või nö. „kiiret raha“. Tuleb see raha siis riskikapitalilt või äriinglitelt.
 
Mul on tunne, et need on nö. horisontaalsed väljakutsed, mis mõjutavad väga paljusid ettevõtteid. Muidugi on ettevõtteid, kelle jaoks need ei ole tänase päeva teemad, kuid ilmsesti ei saa nemadki sirge seljaga väita, et ükski eelmainitust ei puuduta neid üldse.

Filed under: Makro ,

Avalik IT-infra GPLi alla ja tasuta ära anda

Aastaid on ITi ringkonnad kügelenud teema otsas, kuidas Eesti e-riigi edu rahaks teha. Täna on seis selline, et rong annab jaamas lahkumisvilet ja meie mehed ei ole veel piletitki ära ostnud. Asi on tõsine. Ma ütleks, et jutt sellest, et meil on veel “edumaad” kõlbab rohkem iseenese ego upitamiseks ning mitte enam tõsiselt võetavaks promoks.
 
Siiani on lähenetud sellest otsast, et katsuks kõik ära kaardistada ja siis hakata litsentse müüma. Minu seisukoht on see, et täna enam sellise ärimudeliga edasi minna ei ole mõtet. Esiteks raiskaksime “kaardistamise” peale raha ja aega ning teiseks rakenduste väärtus on ajas nii palju kahanenud, et me ei teeniks selle pealt midagi.
 
Ette tuleks võtta strateegia 2.0. Riigi IT-infra selgroog tuleb tasuta ära anda huvitatud Kesk- ja Ida-Euroopa ning SRÜ riikidele koos tasuta infra implementeerimisega. Mõte on selles, et see tegevus looks meie IT-sektorile selge sillapea eksport-turgudele. Erinevalt hindudest või valgevenelastest, on meie IT-firmadel kogemused ja rakendused, mida saaks selle infra peale müüa. See oleks mõnda aega eelis, mida saaksime siis nendes riikides kasutada.
 
Kuidas seda teha? Meil on juba arvestatav võrgustik kontakte avaliku sektori tasemel. Kasutame selle ära. Pakume idee välja, testime “klientide” valmisolekut ning siis tuleb natuke avaliku ja erasektori koostöös raha eraldada task-force’ile, kes siis mööda ilma IT-infrat paigaldamas käib.

Filed under: IT, Poliitika ,

RSS Jagatud uudised

  • Folding Fan Is A Keyboard December 11, 2009
    The designers for this Keystick – fan folding-style-keyboard, say that it’s a part of their None Bacteria Project – aimed at cutting down spread infections. Ah…I don’t buy the story of it being designed for personalized used so that you don’t contaminate your fingers. I’d much rather have it as this cool futuristic fan that I flip out of my purse and use it […]
    Radhika Seth
  • India House Design with Amazing Exterior Walls and Courtyard August 10, 2009
    Set on a corner within a dense urban centre in Bangalore, India, this modern home by Indian architecture firm Cadence says so much, without screaming. Dubbed Out of the Box, a simple cube style and a white facade could be described as unassuming, if not for the unusual perforations which adorn the house, and the contemporary staircase that leads up to the en […]
    Lydia
  • How Smart A Chef Are You? May 29, 2009
    Really Smart eh? Can you recall all your recipes by heart; tell me exactly how many calories are there in the dish that you are preparing; the amount of protein, cholesterol in it; are the ingredients fresh enough? NO!! NO!! You’re not a SMART Chef then. Actually you never can be, coz then you’d be this computer with an intelligent cutting board and integrat […]
    Radhika Seth
  • Japanese Traditional House in Carlsbad, CA – a modern escape into the world of old Japanese tradition April 21, 2009
    Wabi House is an understated, down-to-earth residence inspired by time-honored Japanese design. Located in Carlsbad, California, this contemporary home designed by Sebastian Marsical Studio is described by the architects as “a modern and introspective take on an old tradition.” Street side, the house is barely visible through a densely planted garden, which […]
    Lydia
  • tulip fields April 15, 2009
    We have been enjoying lovely weather here in The Netherlands. Spring has arrived! This means that the tulip season has started. The tulip has come to be a loved symbol of the Netherlands. Many tourists visit our country just to see the bright coloured flower and the astonishing view over the bulb fields. The season begins in March with crocuses, followed by […]
    Danielle